05 December 2017

If there would be a time where i could just lie in your arms without any obligations
in tenderness
and warmth
then i´d choose to be in this time until my soul and your soul is fed from each other´s presence
If there would be a source that could feed both of our hearts
then i´d choose to drink from it together with you.
With you life is a dance and a play
with the eternal
and through you the eternal smiles back at me with grace
You make me yearn for more of life...
more of the intense dance with the unknown.
---
Kui eksisteeriks aeg, kus saaksin olla ilma igasuguste kohustusteta
vaid Sinu käte vahel
helluses
soojuses
valiksin olla selles ajas, kuniks minu ja Sinu hinged on täidetud teineteise kohaloleku jõust.
kui oleks olemas allikas, mis suudaks meie südameid täita, siis valiksin juua sellest koos Sinuga.
Sinuga koos on elu tants ja mäng
igavikulisega
ning läbi Sinu naeratab igavikuline mulle vastu läbi armu
Sina paned mind janunema veel rohkema elu järele.
veel väekama tantsu järele tundmatuga.

15 October 2017

Mulle on vaja seda, et iga inimese sõnade ehedus
puudutaks mind pisarateni välja
sest pisarad vabastavad
ja teevad ka mind ehedamaks ja õigemaks iseenda jaoks
ja pesevad maha aastatepikkuse vale
mida ma ei taha ega jaksa kanda enam. Kas keegi üldse peaks jaksama?
Mulle on vaja seda, et iga hetk minu elus loeks,
et iga tegu oleks oluline, mis sai või saab tehtud kellegi või millegi hüvanguks.
Ja et see tegu ja mõte muudaks alati midagi paremuse suunas.
Mulle on vaja tunda, et mul ja meil kõigil on võimalus valida kogemust ja seda kogemust muuta
ükskõik, kui tume see kogemus siis ka poleks olnud.
Palun, et mul oleks silmi märkamaks iga hetke ainulaadsust,
märkamaks iseenda ja iga teise inimese kohaloleku väärtust!
Mulle on seda vaja, et tunda, et maailmas on kõik hästi.
Ja isegi siis, kui keegi lahkub, on tähtis see, et kõik tehtud hea ja jagatud aeg jääb alati alles!
Aitäh jagatud aja eest hea lapsepõlvesõber Madis! Head teed!

05 September 2017

armastavad teod
ja armastavad teod
roomavad vaikselt mööda teed

hirmude rada on pehme ja pikk
ilmselt ei jõuagi kunagi kohale
kui ei taha oma teost ja hirmust aru saada.

///

loving deeds
and loving snails
crawl slowly on the road

the path of fears if soft and long
and probably they will never make it
unless they don´t want to understand their deeds and fears.

Une ja ärkveloleku piirimail
ma küsin endalt
oma loomingu vajalikkuse ja suuna üle
Vajalikkus on selge. Mulle.
Suund veel mitte.
Sees keeb
ja uni ei tule.
Aga lõpuks olen vähemalt köögis
et keeta oma suppi.

In the state between sleeping and being awake
I ask myself
about the point and the direction of my creation.
The point is clear. For me.
The direction. Not.
It is boiling inside of me
and I cannot sleep.
But at least I´m finally in the kitchen
to boil my soup 

22 August 2017

Ränk raju ja pehmed tuuled
käsikäes oskavad tantsida.
Must ja valge, põhi ja lõuna
teineteist oskavad imetleda.
Erinevad, omanäolised on nad,
mitte üldsegi sõbrad,
kes poolelt sõnalt teineteist mõistavad.
Pigem ikka rivaalid, kes teineteist vihkavad, kuid austavad.
Sarnased erinevuses
nad ikkagi suudavad üheskoos kõrguste suunas püüelda.