05 September 2017

armastavad teod
ja armastavad teod
roomavad vaikselt mööda teed

hirmude rada on pehme ja pikk
ilmselt ei jõuagi kunagi kohale
kui ei taha oma teost ja hirmust aru saada.

///

loving deeds
and loving snails
crawl slowly on the road

the path of fears if soft and long
and probably they will never make it
unless they don´t want to understand their deeds and fears.

Une ja ärkveloleku piirimail
ma küsin endalt
oma loomingu vajalikkuse ja suuna üle
Vajalikkus on selge. Mulle.
Suund veel mitte.
Sees keeb
ja uni ei tule.
Aga lõpuks olen vähemalt köögis
et keeta oma suppi.

In the state between sleeping and being awake
I ask myself
about the point and the direction of my creation.
The point is clear. For me.
The direction. Not.
It is boiling inside of me
and I cannot sleep.
But at least I´m finally in the kitchen
to boil my soup 

22 August 2017

Ränk raju ja pehmed tuuled
käsikäes oskavad tantsida.
Must ja valge, põhi ja lõuna
teineteist oskavad imetleda.
Erinevad, omanäolised on nad,
mitte üldsegi sõbrad,
kes poolelt sõnalt teineteist mõistavad.
Pigem ikka rivaalid, kes teineteist vihkavad, kuid austavad.
Sarnased erinevuses
nad ikkagi suudavad üheskoos kõrguste suunas püüelda.
Tahaksin olla nii osav ja hea
et ma oskaksin anda mõlema käega.
Südamest ennast väärtustes siiski
teistele anda nii, et
midagi vastu ei oota.
Mis tuleb, see tuleb.
Aga vahel kanda tundub julge
ja isegi hirmus
teadmatust ja usaldust
et tegelikult ei teagi, kas hetk, mis tundus oluline
enam homme jätkub.
või tuleb mul elu kärestikusel teel siiski jätkuvalt
vaid iseendale loota.

02 July 2017

Vaikuse helisid
pimeduses kuulan
enda südametuksete saatel
iga hetk, mil elame, on väärtuslik
siin ja praegu olemas